"Kevadvihm", autor Kalju Kangur

Lumikellukesed sirelipõõsa all 16.03

Käib läbi aia vihmasadu, 

pea kohal sompus taevavõlv,

väänkasve müüril, aiaradu

ja lehtlat pudutab ta hõlm.

Veetoru ehmub, luksub alul

ja helisema hakkab siis.

Ning juba ka puunõust ta jalul

üksluine hakkab kostma viis.

Kuldnokad oksil vilistavad,

Märtsikellukesed peenras 16.03

täis vidinat on hämar aed.

Pung sõstral salaja end avab

ja uudistavalt ringi kaeb.

Verandalt tulles uurib ilma

suur koer - ta saba liputab

ja, kelmilt pilgutanud silma,

suust keele välja riputab.

Tuul seitsme luku taga magab.

Maa kohal hõljub mulla lõhn.

Karla varastab mu pudrult sulavõid 16.03

Soe, niiske... Juba kaevu taga

lööb rohetama kõrgem mõhn.

Vihm üle jääb. Lai hele vina

siis aia kohal ripub veel.

All kõrge, selge taevasina

nüüd kevad õitega on teel.